Ravio Hint (Popstaar Raits): Minu lugu

Kindlasti on palju väga kirju minevikuga mehi siin meie keskis. Üks neist on kindlasti Raivo Hint!

Foto: Popstaar Raits - Karikakar

Raivo Hint, kui ma olin noor

Ma olen südinud Tartus ja oma lapsepõlve olen veetnud enamasti maakodus. Mul on peres ka vanem vend ja noorem õde, kellel on kõrgharidused. Ise olen majandusharidusega aga samas olen osalenud kartulivõtul, heinatöödel ja tegelenud ka loomadega. Ma olen hästi loomasõbralik. Mulle pole midagi kandikul ette toodud, mu vanemad on hästi tublid: ema oli lõpetanud keskkooli, isaga abiellunud ning pühandas oma lastele kõike kõige paremat ja head. Isa on siit ilmast lahkunud. Tema oli kaugsõidu autojuht. Lapsepõlves olin maakoolis kus olid hästi tugevad õpetajad. Armastasin keemiat ja inglise keelt. Inglisekeele eksam oli mul tugev neli! 

Koolis huvitasid mind spordialad: jalgpall ja korvpall. Harrastasin käia jooksmas Vooremäel kus sai ka talviti suusatamas käidud. Vooremäel on tänavugi ilusad ja valgustatud rajad nii jooksmiseks, rattaga sõiduks kui ka suusatamiseks. Koolis lõin kaasa ka näiteringis mida juhtis meie eesti keele õpetaja Evi Linno. Evi tegi meile mega-lahedaid etendusi kus osalesid peale minu ka erinevate vanuserühmade õpilased (viies kuni üheksas klass). Samuti istus mulle ka vene keel. Luuletused jäid mul alati hästi pähe ja ma arvan, et see laulupisik ongi minule külge jäänud juba maast ja madalast. Keskkooli jätkasin Tartus, pärast mida sai tehtud autojuhiload B- ja C-kategoorial.

Enne kõrgkooli astumist otsustasin käia ära ka sõjaväes. Pärast seda kui sõjavägi oli läbitud läksin ülikooli ettevalmistus kursustele, et minna edasi Tallinnasse majandusosakonda juristikat ja õigusteadust õppima. See oli väga huvitav kursus. Õppimise käigus hakkasin ka tööd tegema, nimelt kutsuti mind Tartusse üheksanda klassi puidutööringi juhendajaks. Pärast seda olin põhi- ja keskkooli huvijuht. Samas olin ka poiste metalli- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja.

Olen korraldanud ka Noorkotkaste ja Skautide liikumist, saanud teiste riikide noorte juhtidega (sh. Soome, Rootsi, Taani) väljaõpet laagrite korraldamise ja juhtimise alal. Olen tegelenud ka välisnoortega- õppinud ka rahvusvahelist noorsootööd ja projektijuhtimist, mille kohta oman ka tunnistust.

Hiljem võtsin käsile klassijuhtimise viiendast kuni üheksanda klassini, millele lisandus ka kaheksanda kuni üheksanda klassi kodaniku- ja ühiskonnaõpetus. Pärast seda olin keskkooli üheteistkümnenda ja kaheteistkümnenda klassi õpetaja majandus-juristika alal.

Ma olin saavutanud õpetaja töös kõik- olin kaheksa aastat olnud õpetaja ning selle aja sees jõudsin olla põhikooli õpetajast kuni keskkooli õpetajani välja. Pärast õpetajatööd kandideerisin Eesti Kaitsejõududesse: sõdurikodu juhatajaks (kultuurjuht ajateenijatele). Seda olin ma õppinud kahel koolitusel kus õppisin kultuurikorraldust ja projektijuhtimist Tartu Rahva Ülikoolis, Petseri tänavas, kus ma sain ka kutsetunnistused nimetatud valdkondades.

Minu ülesanne kaitseväes oli tegeleda paarisaja ajateenijaga. Minu tööülesandeks oli sisustada ajateenijate vaba aega (samuti ohvitseride) ja korraldada teabepäevi. Seejärel tegin koostööd Tartu Linnavalitsusega, Õpilasomavalitsuste ja Tartu koolidega. Külalistena käisid mul väga erinevatel elualadel töötavad inimesi.


Milline oli kõige meeldejäävam hetk teie põhikoolitöö jooksul?

Ma arvan, et meeldejäävaim hetk oli meie klass ja kambavaim kus meil olid väga ägedad õpsid. Me käisime igal pool, me jõudsime igale poole. Ennast sai täiendatud ka Tallinna Pedagoogika Ülikoolis.

Kindlasti oli ka palju üritusi ja koolitraditsioone, mis meelde jäid. Sh. ka ilusad klassiõhtud ja sünnipäevad, mis kõik meelde on jäänud.


Eesti Kaitseväes töötades tulid sinu ellu suured muutused, millest nad tingitud olid?

Kuna minu ametikoht läks ära Tapale, siis mina jäin ikkagi (kuna minu kodu on Tartus) Tartusse. Siin ma omandasin Tartu Kutsehariduskeskuses müüja ja müügijuhi ala. Mõnda aega töötasin müüjana. Pärast seda alustasin oma karjääri pulmaisana, õhtujuhina, korraldasin poismeeste ja tüdrukute pidusid, laste- ja noorteüritusi, sünnipäevi ning täiskasvanute suvepäevi ja erapidusid.


Kuidas oled leidnud oma tee muusikani?

Laulnud olen juba maast ja madalast ning jätkasin Tartu Noorte Meeste Kooris dirigent Kalev Lindali käe all. Sain temalt ka väga hea hääleseade kogemuse. Kuna koor läks laiali siis suundusin edasi Tartu Rahva Ülikooli segakoori kus oli dirigendiks Lauri Breede.

Olen käinud esinemas: Tallinna Tantsu- ja Laulupeol, Tartu Ülikooli aulas Meestelaulu päeval, Pärnu Kontsertmajas; Vanemuise Kontsertmajas nii ava- kui lõpuaktustel ja seoses meestelaulupäevadega on olnud erinevad esinemisi. Käisime ka lasteaedades esinemistel ja veel väga palju erinevaid esinemisi (vanadekodud jne). 

Ning siis tuligi ootamatus Raitsi elus! Täiesti uus suund Raitsi elule: resižöör Eret Kuusk tegi mulle ettepaneku osaleda Dokumentaalfilmis "Tabamata Ime" kohe pärast mida hakkasid saabuma ka esimesed lava-pakkumised ja sündiski esimene mega-hitt-lugu koos Sikiga "Nii kallis." Pärast seda olin valmis iseseisvaks solokarjääriks. Tuli ettepanekuid osaleda videodes, millest võtsin ka meelsasti osa. Edasipidi minu murrang toimus alles siis, kui mul oli koos paarkümmend lugu. Ilmus esimene album "Oma elu," pärast mida järgnesid ka muusikale tipp-muusikavideod: Suvi rannas ja Karikakar. Kaasnes väga palju esinemisi üle Eesti sh. Tallinn ja Saaremaa (nii avalikud- kui ka erapeod). Esinesime kõigile!


Mille üle oled elus kõige rohkem rõõmu tundnud?

Koolinoortest, noortest ja kõigist täiskasvanutest, kes on minu üle rõõmu tundnud, minu juurde tulnud ja alati midagi ilusat ja head öelnud. 

Olen olnud kaks korda abielus ja mul on esimesest abielust ka armas poeg.


Lõpetuseks

On ka neid, kes ei tunne sellest heast rõõmu aga soovin, et ärge kommenteerige ega halvustage inimest kui te teda absoluutselt ei tea ega tunne.

Kõik mis mu elus on tulnud, on tulnud teadlikult ja kõik, mis on ettevõetud on teoks ka saanud või saamas. Tähtis on alati uskuda iseendasse ja jääda selleks, kes sa oled.

Kindlasti ma tahan tänada avalikkust, pressi, kindlasti ajakirjanikke ja kõiki kes on minu teele päikest toonud.

Aitäh Teile, et olete olemas!

Kommenteeri

Uuemad Vanemad